Mis seisus on sinu heaolukontod?

Valitsus ja viirus on andnud meile aja tulla välja tavarutiinist, olla kodus lähedastega ning küsida endalt: kuidas mul päriselt läheb? Kas olen olnud endaga aus? Kas minu vajadused on rahuldatud? Mis mind elus kurvastab? Mis mind närvi ajab? Mille üle olen ma uhke? Mis mind õnnelikuks teeb? Sest selleks ei ole meil tavaliselt kunagi aega – kogu aeg on nii kiire…

Põhivajadused

Olla vajalik
Olla mõistetud
Olla armastatud
Olla väärtustatud

Kui palju meil kontol raha on või palju me iga kuu laenu peame maksma, teame ilmselt kõik. Kui palju meil aga ressurssi heaolukontol on, ei mõtle ilmselt keegi. Samas teame, et päeva lõpuks oleme õnnetud, sest tööl sõideti meist üle, abikaasa oli nii väsinud, et unustas küsida, kuidas päev läks, keegi ei märganud, et olid just juuksurist tulnud ning sõber ei mõistnud, kui oluline ja suur samm oli sinu jaoks esinemine ettekandega… Kõik kokku aga mõjutab meie päevi rohkem kui kontolt maha tiksuv pangalaen (eeldusel, et juurde tiksumine on stabiilne), sest oleme kas õnnetud või õnnelikud.

Maslow ja põhivajadused

Inimestena oleme väga erinevad. Ometi on meis siiski miski, mis teeb meid väga sarnaseks – põhivajadused. Justkui sissekodeeritud algoritm, mille vastu ei saa. Härra Maslow märkas neid ja sõnastas ära. Põhivajadused on samad nii täna kui ka homme – need ei muutu muutuvas maailmas. Kui elementaarsed füüsilised põhivajadused on kaetud, saab hakata rääkima hingelistest. Täna, kus oleme materiaalselt saanud endale lubada rohkem kui ükski põlvkond enne meid, on tekkinud uued takistused ja uued harjumused kommunikatsioonis – nutiseadmed, mis küll kiirendavad meie omavahelist suhtlust, kuid pärisvad mõistmist ja üksteisest arusaamist. Lühikese ajaga on tekkinud pinnapealne suhtlus toksides küsimusi stiilis “Mis teed?” või viis minutit enne kokkusaamist teatada ilma põhjenduseta: “Sry, ma täna ei jõua.” Kirjalikult suheldes jääb palju tajumata (põhjus, taust) ning arusaamatused on kerged tekkima.

Neli heaolukontot

Nüüd, kus meile on antud aeg kodus olla, tasub endalt ausalt küsida:

  • Mis on see, mis mind rõõmustab ja mulle energiat annab?
  • Mis mind iga päev vihastab, solvab ja pettumust valmistab – tööl, kodus, lähedastega?
  • Kui palju ma iga päev oma vajadusi teadvustan?
  • Kas ma rahuldan teiste soove või enda vajadusi?
  • Kui hästi oskan oma vajadusi sõnastada ja teistelt paluda?

Võtsin appi eri vanuses sõbrad ning palusin neil enda jaoks lahti mõtestada neli vajadust – olla mõistetud, olla vajalik, olla armastatud ja olla väärtustatud. Vastajaid oli kokku 10 – nii mehi kui naisi, nii nooremaid (25 a) kui ka vanemaid (65 a), nii väikeste lastega, vallalisi kui ka vanavanemaid – erinevad eluetapid, erinevad inimesed. Kõik võtsid väljakutse vastu ning olid nõus defineerima, mida üks või teine mõiste nende jaoks tähendab. Üksmeelselt tõdeti, et kuskil sees need vajadused tõepoolest alateadlikult tiksuvad, aga pole olnud vajadust (!) neid defineerida. Nüüd oli võimalus.

1. Olla vajalik

  • Kas tunned, et oled vajalik? Kellele?
  • Kas oled vahel kogenud, et sind pole justkui kellelegi vaja ja see kurvastab väga?
  • Kas oled tundnud, et elu jooksul sinu roll muutub, nt lapsi kasvatades oled neile väga vajalik, aga pärast nende väljakolimist enam mitte nii väga?

10 inimese arvamus, millal nemad tunnevad end vajalikuna:

  • “See on alati soe tunne, kui tead, et sinu olemasolu on sama tähtis nagu päikese olemasolu meie planeedile. Siin pole matemaatikat, kes kellele rohkem/vähem vajalik on. See on aeg, mis on investeeritud nii hästi, et süda laulab ja uni on magus.”
  • “Inimene on loodud elama teiste inimestega suhestudes. Kui pole mitte kedagi, kelle jaoks sa oled oluline, vajalik, kes tunneks rõõmu sinuga kohtumisest, kes ootaks, et sa oma aega talle pühendaks – siis oleks minu jaoks väga raske.”
  • “Minu jaoks tähendab see seda, et tulen kellelegi meelde, minuga tahetakse suhelda ja koos olla.”
  • “See on see, kui sul on keegi, kes arvestab sinuga ja keegi, kelle eest hoolitseda, samuti armastust jagada.”
  • ”Teha asju, mis mulle endale meeldivad, korda lähevad ja ka teistele kasulikud on.”
  • ”Näiteks siis kui minu käest arvamust küsitakse. Kui mulle helistatakse, et mingit mure lahendada või südant puistata ning kui ma näen, et minust tõepoolest oli abi.”
  • “Kui minu poole pöördutakse, teen kellegi jaoks midagi ära ja näen kuidas see aitas. Kui sa ei tunne, et sa oled vajalik, siis on kõik pekkis.”
  • “Võib-olla kodus see on kuidagi rohkem iseenesest mõistetav (aga ei peaks), kuid töö juures tähendab see minu jaoks ilmselt seda, et suudan kolleege oma teadmistega aidata ning ka ettevõtte tegevust kuidagi edasi arendada. Siis kui tunnen, et justkui pole vajalik, siis pole ka motivatsiooni töö tegemiseks. Naljaga pooleks saab öelda, et sõpra tuntakse hädas. Kodus on aja jooksul ilmselt teatud asjad välja kujunenud, mille jaoks saan rohkem või vähem vajalik olla, aga püüan alati olemas olla. Praegu kui laps on väike, tahan tema jaoks igapäevasel võimalikult palju lähedal, olemas ja vajalik olla.”
  • “Väga vajalik tunne – olla vajalik neile, kes lähevad sulle korda, ei kasuta ära.”
  • “Minu jaoks on see andmise rõõm, kus kingid teistele aega, armastust ja tunned, et suhe muutub tugevamaks, inimesed kallimaks, sest seda hinnatakse, sul on roll. Kui ei hinnata, saad aru, et võetakse rohkem kui antakse ja pidevalt. Kui tasakaal läheb paigast ära, läheb ka suhe kreeni.”

2. Olla mõistetud

  • Kas tunned, et saad elukaaslasega jagada kõike või oled aastaid kooselus ja hinges ikka üksi?
  • Kas tunned, et sõbrad saavad sinust aru, sind kuulatakse ära, tuntakse siirast huvi ega anta hinnangut, oled sina ise, ilma maskita?
  • Kas julged tööl oma mõtteid vabalt väljendada või on lihtsam end tagasi hoida ja ülemusele vaikides alluda, sest nagunii midagi ei muutu?

Keegi on kunagi öelnud, et lihtsam on hukka mõista kui mõista. Olla kohal ja kuulata – tundub kerge, aga polegi – õpime seda kunsti tihti terve elu. Ja oi, kui suur väärtus teise jaoks võib selles peituda – keegi kuulab, mõistab, ei anna hinnangut, järelikult saab usaldada, järelikult on sõber. Tihti ei vaja me ei soovitust ega arvamust, vaid läbi ausa monoloogi jõuame ise lahenduseni.

Kaheksa inimest räägivad, mida tähendab nende jaoks olla mõistetud:

  • “Saada andeks oma vead ja halvad käitumised, sest saadakse aru, et keegi pole täiuslik ja igaühega võib kõike juhtuda.”
  • ”Ehe mõistmine ei saa võlts olla. Kui keegi mõistab sind ja sinu mõtteid, tundeid, see tähendab, et sinu elus on keegi, keda võid usaldada, kelle pärast võidelda ja keda tõeliselt armastada. Ainult siis kui oled mõistetud, saad olla päriselt armastatud. Minu jaoks on olla mõistetud tunduvalt tähtsam kui olla armastatud. See tähendab, et sa pole selles maailmas üksinda.”
  • “Ootus, et inimesed, kellega suhtlen, on valmis mind ära kuulama.”
  • “Isegi kui see tundub mulle olulistele inimestele arusaamatu, vastukarva, ebaõige, siis nad ei mõista mind avalikult valjuhäälselt hukka, vaid lihtsalt avaldavad oma teistsuguse arvamuse, arutlevad minuga, ka lepivad eriarvamustega.”
  • “Isegi kui arvamused ei ühti, siis mind ei mõisteta minu vaadete pärast hukka. Inimese võime asetada end teise mätta otsa ja mõista tagamaid, millest mingi arvamus või seisukoht on tekkinud. Ja ka austada neid vaateid. Tihtilugu on see minu jaoks seotud ka endast erineva sallimisega.”
  • “Mõistmine tahab inimesse süvenemist saada. Eks lähedastelt muidugi ootan seda kõige rohkem ja hea on mõistetud olla. Eks tänapäeval on kõigil kiire ja kõigesse ei jõua süveneda või neid mõista, aga lähedased, pere ja sõbrad ju võiks?“
  • “Teine inimene mõtleb minuga sarnaselt ja ma tunnen, et me oleme ühel lainel. Vastasel korral on mu jutt talle kui hiina keel, millest ta ei soovigi aru saada.”
  • “Minu ja teise inimese vahel on ühendus. Ühenduse all pean ma silmas, et seal on ruum, kus mõlemad pooled saavad olla haavatavad. Kui seal ruumis on usaldus, haavatavus ja avatus, siis ma saan öelda, et ma olen mõistetud.”

3. Olla armastatud

  • Millal sa tunned, et sa oled armastatud?
  • Kui kerge on sinul armastust väljendada? Kuidas sa seda teed?
  • Millal sind viimati kallistati? Millal viimati öeldi, et ma armastan sind? Hoolin sinust?

Keeruline teema see armastus… No ei lipsa meil eestlastel armastusavaldused ega isegi tunnustused kergelt üle huulte… Me koolitame oma lähedasi justkui mõtete lugemise maailmameistriks. “No kuidas ma seda ütlen?” või “Ah, mis, ta ju teab seda ise ka!”, kummitab meil mõttes. Aga kas ikka teame? Ja kas see ei väljendu mitte erinevalt – üks tahab kuulda rohkem kõrvadega, teine näha rohkem tegusid, kolmas kingitusi, neljas koos ajaveetmist ning viies ootab teenet (vt ka 5 armastuse keelt). Ometi otsime kõik kinnitust, et meid armastataks – see tagab hingerahu.

Seitse inimest räägivad, mida tähendab nende jaoks olla armastatud:

  • “Tunda, et paned inimeste südametes tuled põlema ja see jõuab peegeldusena sinuni – väljendub nende tegudes, suhtumises ja tihtipeale nende vait olekus, sest sõnu pole siin vaja.”
  • ”Teise inimese igapäevased tavalised teod annavad mulle aimu, et minu peale on mõeldud. Ja kui on mõeldud, ju siis olen südames.”
  • ”See on suur privileeg, õnn, kui sa oled kellegi poolt armastatud. Usun, et seda mõistab tõeliselt alles siis, kui iseendaga enam-vähem rahu oled teinud. See on nii, nagu sa oleksid hoitud, kaitstud…”
  • ”See tunne, kui sa tead, et ükskõik mis jama sees sa ka oled, on alati keegi, kes sult ümbert kinni võtab ja teeb selgeks, et tegemist ei ole veel maailma lõpuga. Ta mõtleb sinuga kaasa ja pakub olukorrale lahendusi. Kui sul on keegi, kelle silmad lähevad alati särama sind tulemas nähes ja see peaks olema vastastikune tunne. Turvatunne.”
  • “Hoolimise näitamine eelkõige koduste toimetustega abistamise näol; huvi tundmine, kuidas läheb; armsate inimestega koos aja veetmine.”
  • ”Tunda turvalisust, teadmine et teine inimene on sinu jaoks alati olemas.”
  • “Minu jaoks on see nii palju erinevaid asju kokku, et ma ei teagi, kuidas seda kohe sõnadesse panna. Mõnes mõttes on see nagu telepaatia, et sa teed mingeid asju ilma seda ütlemata või küsimata ja saad sellest ise või teisele hea enesetunde.”

4. Olla hinnatud ja väärtustatud

  • Kas saad enda töös piisavalt tunnustust tehtule?
  • Kas sinu ideid märgatakse? Kas sul on veel nii palju motivatsiooni, mis tuleb sinu seest, mitte omanikelt? Aga kui see motivatsioon saab otsa ja omanikud ei märka?
  • Või hakkad kompenseerima võõraste sulgede ehitamisega sooviga näida parem? Või otsid hoopis tunnustust oma hobis, muus valdkonnas?

Eestlase inimloomus on kitsi kiitustega. Isegi kui me töötajatena / lapsevanemana / sõbrana teame, et tegime midagi head / erakordset / oodatut, siis ei piisa meile sellest vaikusest. Me lööme särama siis, kui keegi ütleb MIKS ta seda väärtustab. Mida see tema jaoks tähendab.
Sõbranna mees tuli sõbranna juurde ning rääkis oma saavutustest tööl – ta ei soovinud muud, kui keegi märkaks ja tunnustaks. Pikas kooselus oli elukaaslane selle ära unustanud. Sõbranna läks koju ja tunnustas ka oma meest – see tuli talle jälle meelde ja ta sai aru, kui oluline see on.

Mida lähedased vastasid? Mis on nende jaoks oluline?

  • “Sa oled teel millegi enda jaoks olulise poole, sa teed teatud edusamme sellel teel, ja sinu saavutatut tunnustatakse siiralt, rõõmsalt, ausalt… See annab tohutu positiivse energia edasi liikumiseks.”
  • “See, kui mind hinnatakse minu tegude, mitte võib-olla esmamulje järgi. Kui minu teod lähevad korda sellele, kellele need suunatud olid ja kui mulle seda ka öeldakse. See on nii hea tunne. Ja tuletab mulle ühtlasi meelde, et ma oleksin ise ka tänulikum. „Aitäh!“ on ju nii lühike ja lihtne, ent mõjuv sõna. Peaksin seda rohkem kasutama.”
  • “Terve kriitika ja siira imetlemiseja kiitmise tasakaal. Puhas ausus ja austus. Tunne, et sind vajatakse, sest oskad ja tahad teiste elu paremaks muuta, ja tänu sellele muutub ka sinu elu paremaks.”
  • “See on väga vapustav tunne, kui sa tajud teiste poolt hinnatud ja väärtustatud olemist. See on oluline külg, mida meie äri meile pakub.”
  • “Eraelus tänutunde välja näitamine eelkõige heade sõnade ja kallistuse näol; töö kontekstis samuti tänu väljendamine heade sõnade näol ning miks mitte ka väike boonus kui tehtu on tõesti hästi õnnestunud.”
  • “Saada head tagasisidet ja tuge oma tegevustes, vääriliselt tasustatud, kui sinuga peetakse nõu ja arvestatakse su arvamusega.”
  • “Selle küsimuse peale olen ma mõelnud siis, kui mul on olnud endiste tööandjate juures arenguvestlused 🙂 Ma olen alati öelnud, et palk peegeldab kvaliteeti, aga see ei ole ainus oluline väärtus või hinnang. Võib olla ma olen loll, aga loll vajab kiitust, õigemini aeg-ajalt hea sõna maksab rohkem kui raha.”

Kokkuvõte

Iga raske aeg meie elus annab võimaluse üle vaadata väärtused – mis mulle tegelikult oluline on ja mis mitte? Millega ma täna hästi hakkama saan, millega peaks veel vaeva nägema? Kui olulised on suhted minu elus? Kui hästi ma neid hoida oskan ja ennast selgeks teha? Hea aeg mõtisklemiseks.

Meie vajadused elu erinevates etappides muutuvad – hakkame uut eriala õppima, armume ära, otsustame pere luua, tahame karjääris saavutada eesmärki, lapsed kolivad kodust välja, elukaaslane jätab maha jms. Kas me räägime sellest, mida meie vajame sel hetkel või arvame, et teised loevad meie mõtteid? Nt “Mul on sel kevadel selline eesmärk ja see on minu jaoks oluline, sellepärast et …. Ma loodan, et sa mõistad ja toetad mind.” Sinu asi on sel hetkel öelda vaid jah ning hoida seda meeles ja olla toeks, tunnustada.

Olgem väärtustatud, armastatud, vajalikud ja mõistetud!
Hoolitsege lähedaste ja enda heaolukontode eest!

Mari Arnover
Näen asju kasutaja vaatenurgast ning toon ettevõtetele tagasi värske vaate, mis asja sees olles tihtipeale tuhmub. Vaatan suuremat pilti, aga ka detaile ning trende, tekitan seoseid ja pakun lahendusi.